Ülesanne nr. 7 - maitsetaim

VÜRTSBASIILIK.

 Basiilikut peetakse maitse- ja ravimtaimede kuningaks. 

*Pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on     külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. 

*Juba tuhandeid aastaid on olnud Indias armastatuim maitsetaim, millel olevat imejõud.
*Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu.

Iseloomustus:

On üheaastane taim. Kõrguseks 15-40 cm. Läikivatel rohelistel lehtedel on tugev iseloomulik aroom, erinevatel sortidel on lehed ka tumevioletsed. Eristatakse veel väikese- ja suurelehelised ning lusikakujulist basiilikut, millel kõigil võib olla erinev lõhn mis meenutab loorberit, nelki, aniisi, sidrunit, mentooli, kamprit, muskaati või kaneeli. Õied valged või roosad. Avamaal kasvatatud basiilik on tunduvalt vürtsikam kui kasvuhoone oma.

Kasvatamine:

• Tahab kasvamiseks valgust, soojust, huumusrikast vett hästi läbilaskvat mulda ja ei salli tuult.
• Basiilik vajab ettekasvatamist.
• Taimed saavad istutuskõlblikuks umbes viie nädalaga.
• Külvata märtsis-aprillis seemned mulla pinnale. Seemned vajavad valgust seega ei kaeta.
• Seeme tärkab ühe-kahe nädalaga.
• Tärganud taimed pikeerida ja istutada hiljem potti, sest basiilik ei taha külg külje kõrval kasvada.
• Kui on kasvanud kaks-kolm lehepaari, näpistada latv ära, et taim hakkaks harunema.
• Kasvukohale istuta basiilik siis kui öökülmaoht on möödunud.
• Taimetihedus istutamisel 30x25 cm 
• Basiilikut võib kasvuhoones kasvatada ka tomatitaimed vahel sest nad tahavad sarnaseid tingimusi.
• Ära lase basiilikut õitsema sest siis ei ole lehed enam nii maitsvad ja kaotavad osa oma aromaatsusest. Samuti ei kasvata siis taim enam uusi lehti juurde.
• Kui võrseid lõigata 5-6 cm kõrguselt maapinnast, annab taim augustis kordussaagi.
• Variant on ka augusti teises pooles taim üles kaevata ja potti istutada ja aknalaual edasi kasvatada. Nii saab rohelisi lehti veel ka septembris ja oktoobris.

KUIVATAMISEKS JA VÄRSKELT.

• Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. 
• Kuivatamine peaks toimuma kiirelt, tuuletõmbuses ja pimedas, et lehed säilitaksid värvi.
• Kuna lehed on väga õrnad ja mahlased, siis korjamisel ära neid mulju; kuivatamisel võib nende värv muutuda mustjaspruuniks ja väheneda ka eeterlike õlide sisaldus.
• Õige kuivatamisega basiiliku lõhn isegi tugevneb, mida teiste maitsetaimede puhul ei ole. 
• Kuivatatud taimed võivad säilitada aroomi isegi veel kolmandal aastal. 
• Kuivad lehed hoia valguse eest kaitstult suletud purgis või pappkarbis.
• Sügavkülmutada võib tervete lehtedena - nii on need kõige aromaatsemad.
• Suvel aga korja söögi maitsestamiseks ikka värskeid lehti !

RAVIMINA.

• Rahvameditsiinis on kasutuses taime kogu maapealne osa: lehed, õied, varred.
• Basiiliku toime organismile sõltub tema hulgast tee sees. 
• Basiilik mõjub närvisüsteemile rahustavalt. Mõjub enestunnet parandavalt maohäirete, puhituste, kõhuvalu ja isutuse korral.
• Noortel emadel stimuleerib rinnanäärmete tegevust.
• Kasutatakse ka raskemeelsuse raviks.
• Teed võib juua kaks tassi päevas ühe nädala siis peaks tegema kahe nädalase pausi. Hiljem jälle võib nädalaga jätkata.
  

KOKA NIPID.

• Universaalne taim mis sobib salatite, köögivilja-, muna-,kala- ja lihatoitude ning kastmete ja marinaadide maitsestamiseks.

• Lisage basiilik hetk enne toidu valmimist, muidu kaotab ta olulise osa oma aroomist.

• Rebige lehti ! Noaga hakkimine halvendab maitset

HUVITAV TEADA.

• Kiiresti koguvad populaarsust ka vürtsbasiiliku seemned, mida nimetatakse ka väetoiduks.
• Seemned on toitainerikkad ja tugevad antioksüdandid.
• Vürtsbasiiliku seemneid peetakse pühaks toiduks mitmetes Aasia maades.
• Basiiliku seemned on gluteiinivabad.

Seemned on musta värvi, väiksemad kui riisiterad ja natuke suuremad kui chia seemned.

Seemnete kasulikud omadused:

• Seemnete leotamisel tekkinud geel on pehmendava ja rahustava toimega limaskestadele.
• Leevendab kõhulahtisust ja kõhukinnisust.
• Sisaldavad vähe kaloreid kuid on toitainerikkad.
• Aitavad eemaldada mürke soolestikust ja hoiavad eemale südamehaigusi alandades kolestoroolitaset veres.
• Hoiavad eemale hingamisteede haigusi, leevendavad stressi ning on tõhusad naha infektsioonide ravis.

Võib segada müslisse, jogurtisse, salatitesse, smuutidesse või suppidesse. Hästi sobivad ka leiva-, saia- või koogitaigna sisse segada.

Kasutatud allikad:

https://moodle.hitsa.ee/mod/book/view.php?id=117072&chapterid=4730

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=420

https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%BCrtsbasiilik

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-sailitada-basiilikut-teha-teed-ja-pestot?id=32549819

http://www.kodutohter.ee/basiilik-lisab-vurtsi-toidule-ja-elule/

http://www.sojapood.ee/tag/vurtsbasiilik-2/

http://www.terviseleht.ee/200023/23_basiilik.php

https://www.google.ee/

"Nutikas aed" K.Uurman / K.Viiron 

"Maitse-,lõhna-ja ravimtaimed" P.McHoy / P.Westland

Ülesanne nr. 7 - köögivili

HARILIK KURK

Kurgi kodumaaks peetakse Himaalaja eelmäestikku, tänapäeva India territooriumi. Indias ja Hiinas kasvab senini kurk metsikult. Kurki on kasvatatud ja söödud juba 6000 aastat.

Botaanilised tunnused

JUURESTIK on üsna maapinnalähedane ja hästi hargnenud, põhimass asub mullakihi ülemises osas kuni 30cm sügavusel. Külgsuunas võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest.  

VARS on rohtne, roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Peavars võib katmikaladel kasvada üle 5 meetri pikkuseks. NB! Vars võib kergesti murduda !

LEHED on viisnurkse kujuga, sordist sõltuvalt väga erineva suurusega, kinnituvad varrele vaheldumisi. Lehekaenaldest arenevad köitraod, külgvõsud, emas- ja isasõied.

ÕIED on erkkollased ühesugulised, läbimõõduga 2,5-3,5 cm, asuvad 2-5 kaupa kobaras. Isasõied asetsevad peamiselt peavõrsel, emasõied külgvõsudel. Enne õie avanemist on näha vilja alget. Risttolmneja, esineb palju iseviljuvaid sorte.

VILJAKS on lihakas kõrvitsvili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Vilja pikkus on 5-13cm (lühiviljalised) kuni üle 20cm (pikaviljalised). Sõltuvalt sordist võivad olla erineva kuju, mõõtmete, koore värvuse ja mustritega.

SEEMNED on valged, kollakad või kreemikad, piklikult ovaalse või ellipsi kujuga 7-16mm pikkused. seemned on idanemisvõimelised kuni 8aastat.

Kurk on soojanõudlik s.t. väga külmaõrn taim ja jahedal suvel võib saak avamaal kergesti ikalduda. 7-8 kraadi juures taime kasv lakkab. Samuti ära istuta kasvuhoonesse  taimi enne öökülma möödumist.

Kurk tahab niiskust, suurim on veevajadus viljade kasvu ja saagikoristuse perioodil. Ära kunagi lase kurgipeenart nii kuivaks, et taimed närtsiksid.

Kurk ei ole valguse suhtes kuigi nõudlik.

Kasvukoht

Tahab viljakat nõrgalt happelist kuni neutraalset mulda. Kurk kasutab väga hästi orgaanilisi väetisi, seetõttu sobiv kasvatada maal, millele on sügisel sõnnikut antud. Kindlasti tuleb anda ka veel lisaväetist, milleks võib olla sõnnikulahus, kõrvenõgesekääritis kui ka mineraalväetis. Avamaal peaks olema kasvukoht lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud. Kurk ei talu tuuletõmmet,seega leia kasvuhoones talle selline koht, kus tuul ustest ja luukidest otse peale ei liiguks !

Külv ja hooldus

Kurgi otsekülviks avamaale on sobivaim aeg kui mulla pndmine kiht on soojenenud 10-12 kraadini. Külmas mullas seeme ei idane vaid võib hoopis mädanema minna.

Avamaale külvatakse suhteliselt hõredalt, et taimi ei oleks vaja harvendada (olenevalt sordist 10-20cm).

Kurgitaimi võib ka pottides ette kasvatada. Avamaale võib taimed istutada pärast öökülmade möödumist sooja ja tuulevaikse, kuid pilvise ilmaga. Pärast istutamist tuleb taimi kasta ja kohe katteloor peale laotada. Katteloori all kasvanud taimed annavad esimese saagi kuni kaks nädalat varem.

HUVITAVAID FAKTE.

• Aristoteles pidas kurke väärtuslikuks ja tervislikuks toiduaineks. Hippokrates tarvitas kurke ravimina. Värsked kurgid on alati olnud paljude tervendajate üks kasutatumaid ravivahendeid.
• Kurk on ainuke vili, mida süüakse toorena, rohelisena. Teadlaste uuringud on näidanud, et nimelt väikesed kurgid (sabade ja punnikestega) on kõige väärtuslikumad.
• Kurk on üks vanim dieetiline toiduaine - omades suurt hulka väärtuslikke aineid peaks see olema igapäevases menüüs praktiliselt kõigil inimestel.
• Kurgid ei jää vitamiinide ja mikroelementide poolest alla porgandile,sibulale ega tomatile.
• Vahel on kurgid mõru maitsega - see on tunnusmärk, et selles on olemas võimsad antioksüdandid ja vähivastased ained.
• Kurgi sisemus on tunduvalt külmem kui väljaspool, sellepärast armastataksegi seda eriti suvel kuumade ilmadega.
• Värske kurgi aroom on naistel võluvuse poolest kõrgemal kohal võrreldes lillede aroomiga. Sellepärast on väga paljudesse parfüümidesse lisatud kurgilõhna noodid.
• Kui inimene näeb unes soolatud kurki, siis see tähendab rikkaks saamist. 

TERVENDAVAD JA RAVIVAD OMADUSED.

• Kurk reguleerib söögiisu (vähendab või suurendab).Kõrvaldab ainevahetushäired.
• Soodustab röga eritumist ülemiste hingamisteede haigestumisel, aitab võidelda köhaga.
• Avaldab ravivat toimet paljudele seedetrakti haiguste puhul: happe ja aluse tasakaalu häired, kõrvetised, gastriit, maohaavandid, krooniline kõhukinnisus.
• Puhastab veresoonte sisemisi seinu ja tugevdab neid. Reguleerib ja normaliseerib vererõhku.
• Toetab kilpnäärme funtsioneerimist ja tekistab selle haigestumist.
• Asendamatu abivahend kaalulangetamisel

... ROHELINE KOSMEETILINE VAHEND

• Kurk on asendamatu vahend naha ja juuste tervise ning ilu hoidmisel. Just sellepärast ongi see paljude kosmeetiliste maskide ja näovee koostisosa. Kurk saab hakkama tedretähnide kõrvaldamisega, naha valgendamisega, põletikega, löövetega jpm.
• Kurk on tunnistatud üheks parimaks nahahooldusvahendiks.

Kasutatud allikad: http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=145
ttps://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2686
 https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kurk
  http://www.remedyway.ee/blog/kurgid-vaartuslik-ravivahend-ja-imerohi/#.VvGWU6d96VN
 https://www.google.ee
 "Nutikas aed" K.Uurman ja K.Viiron /Pegasus 2015
                        

Ülesanne nr. 6

SÕNAJALAD.

1. RISTSÕNAMÕISTATUS.

1. Mist taimed on sõnajalgtaimed ?  
2. Kus on enamasti sõnajalgade looduslik kasvukoht ?
3. Millised on sõnajalgade juured ?
4. Kuidas nimetatakse sõnajala vart ?
5. Mida ei ole sõnajalgtaimedel ?
6. Mis kinnitub risoomile ?
7. Kuidas paljundatakse sõnajalgu ?
8. Mis ei kahjusta sõnajalgu ?
9. Milliseid sõnajalgu võiks sügisel lehemultšiga katta ?
10. Millised liigid vajavad varjutamist kevadtalvise päikese eest ? 
11. Millist pinnast vajab enamik sõnajalgu ?
12. Kuidas nimetatakse teadust mis uurib sõnajalgu ?
13. Mis on lehtede alumistel külgedel kus valmivad eosed ?
14. Millisel sõnajalgtaime võsutüübil on lehed taandarenenud ?

Värvilisest reast saad liigi mis on tuntud ka ravimtaimena . 

       Küsimuste vastused :

            1. eostaimed

            2. metsades

            3. peened

           4. risoomiks

           5. õisi

           6. leht

           7. vegetatiivselt

           8. haigused

           9. suvehaljaid  

         10. talvehaljad

         11.  niisket

         12. pteridoloogia  

         13. eoslad  

         14. osjad

Vastus:  maarjasõnajalg 

Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=134                                                             http://ak.rapina.ee/katrinu/Paljundamine/assets/player/KeynoteDHTMLPlayer.html#0

 http://www.hkhk.edu.ee/s6najalgtaimed/snajalgtaimede_ldiseloomustus.html

https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/449

http://bio.edu.ee/taimed/general/iseljalg.htm

2. KAHEKSAST TAIMEST KOOSNEV TAIMEKOOSLUS KUS ON KOLM SÕNAJALGA, LISAKS KÕRRELISED JA PÜSILILLED.

Kooslusesse on valitud taimed mis sobivad poolvarjulisse või varjulisse kasvukohta.

Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=134  

                     https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/k%C3%B5rrelised-ja-s%C3%B5najalgtaimed/708

                                http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=970&product_cat_id=94&kind_id=141

                                http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/keel-raun

                                http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/anemone-tomentosa-viltjas-ulane-31

                               http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=619&cid=426&cgid=0

                               http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=194&cid=399&cgid=

                               http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=386&cid=221&cgid=

                               http://garden.ee/mod_shop_1595af6435015c77a7149e92a551338e_Calamagrostis-x-acutiflora-Overdam_est

                                http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=382&cid=3535&cgid=
                               "Suur püsikuraamat "A.Barlage, F.M.von Berger Varrak 2012
                              "Iluaianduse käsiraamat" M.Laane Varrak 2012   
                               "300 kaunist aiataime" M.Haberer Varrak 2013                                                                   

                              

Ülesanne nr. 5

KÕRRELISED.

KÕRRELISTE TAIMEDE BOTAANILINE ISELOOMUSTUS.

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kasvukohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks päideroog ja suur parthein.

Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult võrsumissõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks harilik aruhein. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud.

  

Joonis 1. Hulgaõieline tähk. ( Harilik lubikas  Sesleria caerulea )

Joonis 2. Hulgaõieline pööris ( Hiina siidpööris  Miscanthus sinesis "Graziella" )

Kõrrelisi kasutatakse aias püsilillepeenardes, konteinerites, kivikataimlates ja vee ääres. Nad on armastatud taimed, sest on mullastiku suhtes leplikud, vajavad suhteliselt vähe hoolt ja paljud kõrrelised on dekoratiivsed ka talvel ning sobivad kuivatamiseks.

KÕRRELISTE PALJUNDAMINE.

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi. 

VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügise esimesel poolel. Varakevadine aeg on siiski sobivam, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks. Võsundilisi jagatakse pärast uute võsundite tekkimist.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jaotatakse käte abil väiksemateks osadeks. Suurte kõrreliste korral tuleb samuti taim üles kaevata kuid jagamiseks on tarvis labidat või nuga. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Jagamiseks valitakse pilvine päev, et juured ära ei kuivaks.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina siidpööris ja harilik sinihelmikas), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

GENERATIIVNE PALJUNDAMINE

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks kanaari paelrohi ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti kevadel otse avamaale või ettekasvatamisel  külvatakse kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, mai-juunikuus.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline ( Jänesesaba Lagurus ovatus )

 

Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline. ( Pehme mesihein Holcus mollis "Albovariegatus" )

 Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
                                  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
                                  http://juhanipuukool.ee/grupp?idg=KORRELINE
                                  http://www.kaevandi.ee/est/lilled/muud/pehme-mesihein_holcus%20mollis
                                  

Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
                                http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=9613
                                http://www.aiamaailm.ee/muud-pusililled/3555-austraalia-hiidhirss-red-head.html