Ülesanne nr. 5

KÕRRELISED.

KÕRRELISTE TAIMEDE BOTAANILINE ISELOOMUSTUS.

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikselist kasvukohta. Pool- või täisvarjulises kasvukohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks päideroog ja suur parthein.

Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult võrsumissõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks harilik aruhein. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud.

  

Joonis 1. Hulgaõieline tähk. ( Harilik lubikas  Sesleria caerulea )

Joonis 2. Hulgaõieline pööris ( Hiina siidpööris  Miscanthus sinesis "Graziella" )

Kõrrelisi kasutatakse aias püsilillepeenardes, konteinerites, kivikataimlates ja vee ääres. Nad on armastatud taimed, sest on mullastiku suhtes leplikud, vajavad suhteliselt vähe hoolt ja paljud kõrrelised on dekoratiivsed ka talvel ning sobivad kuivatamiseks.

KÕRRELISTE PALJUNDAMINE.

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi. 

VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügise esimesel poolel. Varakevadine aeg on siiski sobivam, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks. Võsundilisi jagatakse pärast uute võsundite tekkimist.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jaotatakse käte abil väiksemateks osadeks. Suurte kõrreliste korral tuleb samuti taim üles kaevata kuid jagamiseks on tarvis labidat või nuga. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Jagamiseks valitakse pilvine päev, et juured ära ei kuivaks.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina siidpööris ja harilik sinihelmikas), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

GENERATIIVNE PALJUNDAMINE

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks kanaari paelrohi ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti kevadel otse avamaale või ettekasvatamisel  külvatakse kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, mai-juunikuus.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline ( Jänesesaba Lagurus ovatus )

 

Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline. ( Pehme mesihein Holcus mollis "Albovariegatus" )

 Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
                                  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
                                  http://juhanipuukool.ee/grupp?idg=KORRELINE
                                  http://www.kaevandi.ee/est/lilled/muud/pehme-mesihein_holcus%20mollis
                                  

Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
                                http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=9613
                                http://www.aiamaailm.ee/muud-pusililled/3555-austraalia-hiidhirss-red-head.html