Ülesanne nr.4

PÜSILILLED.

Püsililledeks (püsikuteks) loetakse rohtseid ilutaimi, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Püsikud kasvatavad igal aastal maapealsed osad, mis ebasoodsal aastaajal enamasti hävivad. Neil säilivad maa-alused organid (juured, risoomid, mugulad, sibulad) ja maapealsed roomavad võsundid, talihaljastel püsikutel ka juurmised lehed. Looduses on püsikuid kümneid tuhandeid liike ning nad on levinud kõikjal maailmas.  Aianduses käsitletakse püsililledena ka  mitmeid poolpõõsaid (nt naistepuna, pune, lavendel, kaljuibeeris, kuldkann). Iseseisvate ilutaimede rühmadena käsitletakse sõnajalgtaimi ja kõrrelisi heintaimi.

1. PÜSILILLEDE EELISED JA PUUDUSED VÕRRELDES SUVELILLEDEGA.

Eelised:

• Vähem töömahukas, kuna ei pea igal aastal välja vahetama.
• Peavad paremini vastu ilmastikuoludele.
• Areneb välja vastavalt kasvukohale sobilik juurestiku tüüp.
• Lihtne paljundada.
• Suurem osa püsikuid on lihtne mujale ümber istutada, seega ei ole vaja karta eksperimenteerimist.
• Oskuslikult valitud liikide istutamisega varakevadest hilissügiseni mitmeteks aastateks palju silmailu.

Puudused :

• Vaheldusrikkuse vähenemine.
• Külmaõrnad püsikud tuleb talveks katta või välja kaevata.
• Talvekatte all võivad ebasobivates tingimustes levida hallitus ja teised seenhaigused.
• Kiiresti isekülvavad liigid võivad hakata lämmatama teisi seemnike.
• Suur osa püsililli õitseb alles teisel kasvuaastal.
• Õitsemiseaeg on lühem.

2. PÜSILILLEDE PALJUNDAMINE.

Vegetatiivne paljundamine on levinum kui seemnetega paljundamine (generatiivne paljundamine) ja seda kasutatakse peamiselt püsilillede korral, harvem suvelillede paljundamisel. Vegetatiivsel paljundamisel kasutatakse taimede vegetatiivseid osi.

Vegetatiivne paljundamine valitakse juhul kui :
1. taimed ei anna idanemisvõimelisi seemneid
2. soovitakse saada sordiehtsaid järglasi
3. soovitakse saada kiiremini õitsevaid taimi.

Vegetatiivse paljundamise läbiviimiseks on mitmeid võimalusi :
1. paljundamine puhma jagamisega
2. paljundamine pistikutega
3. paljundamine võsunditega
4. paljundamine sibulatega
5. paljundamine võrsikutega

•  Väga hõlpsasti saab paljundada jagamise teel. Selle toimingu käigus püsik ka nooreneb. Jagamine tähendab, et vana puhmik jagatakse mitmeks tükiks, millest arenevad 2-3 aasta pärast uued tugevad taimed. Puhma jagamiseks kaevatakse taim üles kas labida või aiahargi abil, otstarbekam on kasutada aiaharki kuna see ei vigasta juuri nii palju. Et juuri võimalikult vähe vigastada, harutatakse need käsitsi lahti. Lihakaid risoome saab jagada terava noa abil. Jagatud tükile peab kindlasti jääma  terveid võsusid või kasvupungi ning juuri. Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani. Samuti võib tagasi lõigata maapealseid osi. Oluline on teada, et enamasti on püsikute kõige elujõulisemad ja tugevamad osad puhmiku äärtes.

Joonisel:
1. taime üleskaevamine labida abil
2. taime väiksemateks osadeks jagamine aiaharkide abil
3. taime jagamine käte abil

•  Rohtsete pistikutega ja poopuitunud pistikutega paljundamine. Taimel lõigatakse kas rohtsetest vartest või poolpitunud varrest 5-10 cm võsu. Lõige tehakse kas viltu (vahelduvate lehtede asetuse korral) või risti (vastakuti asetsevate lehtede korral). Võrse alumisest kolmandikust lehed eemaldatakse ettevaatlikult ning pistik pannakse mulda paljunduskasti või potti. Mullapinnale jääb ülemine leht koos lehekaenla ja varre osaga. Pistikuid piserdatakse ja varjutatakse otsese päikesevalguse eest. Rohtsete pistikutega paljundatakse petuuniaid, daaliat, kirinõgest jt. Poolpuitunud pistikutega nt. hanerohi, nelk, padjand-leeklill jt.

Joonisel:

1. ladva- ja varrepistiku lõikamine
2. pistiku lõikamine taimelt
3. pistiku panemine potti

• Väga lihtne on võsundite abil paljundada taimi, millel on pikad maapealsed või -alused võsundid. Kui maapealsele võsundile ei ole juba iseenesest juuri tekkinud, pannakse see horisontaalsesse asendisse mullale ja asetatakse raskuseks peale kivi või kinnitatakse muul viisil mulla külge. Kui siis mõne aja pärast on võsundile juured tekkinud, lõigatakse ta emataime küljest lahti ja istutatakse sobivasse kasvukohta. Maapealsete võsunditega paljundatakse nt. mägisibulaid, lõhnavat kannikest, roomavat akakapsast jt. Maa-aluste võsunditega paljundatakse suurelehelist brunnerat, harilik seebilill, viltjat ülast jt.

Joonisel:

   maasika stoolon koos juurdunud maapealse võsundiga

Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113
                                http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/index.html
                               "Suur püsikuraamat" varrak 2012a

Kasutatud pildid :  http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/puhma_jagamine.html
                                 http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/rohtsed_pistikud.html
                                 http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/paljundamine_vsunditega.html
                                 http://www.ristteetalu.eu/Madalakasvulised-pusililled


     3. PÜSILILLEDE ERINEVAD KASVUKOHAD.   

• PÄIKSELINE, KUIV JA TOITAINETEVAESE MULLAGA KASVUKOHT

• Kassisaba Veronica spicata "Pink Harmony"
• Suureõieline neiusilm Coreopsis grandiflora "Early Sunrise"
• Punane siilikübar Echinacea purpurea "Brilliant Star"
• Pärl-hõbeleht Anaphalis margaritacea "Neuschnee"

Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113

                               "Kaunid püsililled erinevatesse kasvukohtadesse" Mänsson L.2002. Sinisukk

                               "300 kaunist aiataime" Haberer M. 2013. Varrak

Kasutatud pildid : http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/veronica-pink-harmony-kassisaba-uus-2015-704

                            http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/anaphalis-margaritacea-parl-hobeleht-29

                            http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=216&cid=567

                            http://www.hortes.ee/est/seemned-sibulad/pusilillede-seemned/punane-siilkubar-brilliant-star

• POOLVARJULINE, TOITAINETERIKKA MULLAGA KASVUKOHT

• Aedfloks e. aed-leeklill Phlox paniculata  "Blue Boy"
• Suur tähtputk  Astrantia major "Star of Treasure"
• Varretu priimula  Primula vulgaris
• Verev kurereha  Geranium sanguineum "Max Frei"
• Arendsi kivirik  Saxifraga x arendsii "Peter Pan"

Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113

                               "Kaunid püsililled erinevatesse kasvukohtadesse"Mänsson L.2002. Sinisukk

                               "300 kaunist aiataime" Haberer M. 2013. Varrak

Kasutatud pildid : http://www.hortes.ee/est/toataimed/hooajataimed/varretu-priimula

                             http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/saxifraga-x-arendsii-peter-pan-arendsi-kivirik-132

                             http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=239&cid=265&cgid=

                            http://www.aiamaailm.ee/aed-leeklill-e-aedfloks/2303-aed-leeklill-aedfloks-blue-boy.html

                            http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=196&cid=3890&cgid=

• VARJULINE, HAPPELISE MULLAGA KASVUKOHT

• Harilik koerahammas  Erythronium dens-canis
• Kollane kuldkannus (kollane lõokannus) Pseudofumaria lutea
• Hiina astilbe  Astilbe chinesis 
• Tiarell  Tiarella "Pink Skyrocket"

Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113

                               "Kaunid püsililled erinevatesse kasvukohtadesse" Mänsson L.2002. Sinisukk

                               "300 kaunist aiataime" Haberer M. 2013. Varrak
                               "Iluaianduse käsiraamat" Laane M. 2012 Varrak

Kasutatud pildid : http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/tiarella-pink-skyrocket-tiarell-274
                              http://www.aiamaailm.ee/astilbed/1942-hiina-astilbe-maggie-daley.html
                              http://www.aiamaailm.ee/varia/2681-koerahammas-dens-canis.html
                              http://www.ristteetalu.eu/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=85

    

• PÄIKSELINE, LIIGNIISKE MULLAGA KASVUKOHT

                     

• Harilik kukesaba  Lythrum salicaria "Robert"
• Hiina kullerkupp  Trollius Chinesis
• Roomav metsvits  Lysimachia nummularia "Aurea"
• Nõgeselehine vesikanep  Eupatorium rugosum "Braunlaub"
• Kollane võhumõõk  Iris pseudacorus 

Kasutatud allikad :  http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113

                               "Suur püsikuraamat" Barlage A. 2012 Varrak

                               "300 kaunist aiataime" Haberer M. 2013. Varrak
                               "Iluaianduse käsiraamat" Laane M. 2012 Varrak
Kasutatud pildid : http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/iris-pseudacorus-vohumook-199
                             http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/trollius-chinensis-hiina-kullerkupp-110
                             http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/eupatorium-rugosum-braunlaub-nogeselehine-vesikanep-uus-499
                             http://www.neevaaed.ee/2014/toode/harilik-kukesaba-robert/
                             https://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/muud-p%C3%BCsililled/728